Kadaka teele projekteeritud hoone on pansionaaditüüpi. Hoone oli mõeldud peatuspaigaks linnast väljasõitnud tallinlastele, sellest ka plaanilahenduse omapära. Esimesel korrusel asuv elutuba on märgatavalt suurem tavapärasest, elutoa ja söögitoa vahel on lai lükanduks. Teisele korrusele oli planeeritud rida numbritube. Välisseinad on püstpalkidest, katusekattematerjaliks plekk. Teadmata põhjustel jäi hoone kuni restaureerimiseni ilma välisviimistluseta. Karl Burmani projekteeritud individuaalelamutele on iseloomulik välisviimistluses alumise korruse krohvimine ja ülemise osa katmine laudisega. Hoone kõik aknad on üksteisest erinevad. Fassaadil on palju ärkleid, katuse välja- ja tagasiasteid, mis tekitavad interjööris omapäraseid nurgakesi. Siseruumides on säilinud ehitusaegsed juugendstiilis kahhelahjud, siseuksed ja stukk-laed.